Veronika Milovzorova portfolio/ est

KAADERHAAVAL MONTAAZH

kaaderhaaval-montaazh

Mis see on

Filmikunsti kaadrid ja nende koostis.

  1. Iga normaalne film koosneb paljudest erinevatest kaadritest.
  2. Filmikunsti algusaegadel koosnes film ühest pikast kaadrist.
  3. Koduvideod võivad koosneda ühest katkematust kaadrist, kuid tark operaator filmib vahepeal uue kaadri.
  4. Operaatorid peavad õppima filmima monteerivalt, et luua terviklik süžee juba filmimise ajal. montaazh
  5. Kaadrid peaksid olema filmitud sobiva rakursi ja TF-asendiga.
  6. Monteeritud süžee loomine filmimise ajal aitab kaasa lõpliku filmi kvaliteedi parandamisele.

Klassikalise suure eelarvega filmi tootmine ja digitaalne töötlus

  1. Klassikaline suure eelarvega film filmitakse filmilindile.
  2. Materjal digitaliseeritakse ja töödeldakse, lisatakse efektid ja monteeritakse.
  3. Film kopeeritakse uuesti näitamiseks filmilindile.
  4. See tootmistsükkel on tüütu ja kallis, kuid garanteerib kvaliteedi.
  5. Digitaalne töötlus käib FULL HD formaadis.
  6. Tänu FULL HD levikule ja heale kvaliteedile on tänapäeval võimalik toota täisdigitaalseid filme ilma filmilindita.
  7. Digitaalne töötlus võimaldab paindlikkust ja kokkuhoidu tootmiskuludes.
  8. Täisdigitaalne tootmistsükkel on ka keskkonnasõbralikum kui filmilindil põhinev tootmine. montaazh

Montaažiprogrammid ja videomikserid:

  • Võimaldavad kahe kaadri ülesulatamist (dissolve) ja hajutamist nii mustaks (dip to black) kui valgeks (dip to white).
  • Sulatamine muudab montaaži sujuvamaks, kuid seda ei tasu üle ekspluateerida. Tavalise kaadrivahetuse puhul piisab paari kuni 6-8 kaadri pikkusest sulatamisest. Pikem sobib hüppama kippuvatele kaadritele.
  • Hajutamised mustaks või valgeks sobivad stseenide vahele, et vaataja saaks aru, et stseenide tegevustel on ajaline vahe.
  • https://en.bab.la/dictionary/russian-english/%D0%BC%D0%BE%D0%BD%D1%82%D0%B0%D0%B6
film

180-kraadine reegel (kaheksa-reegel):

  • Eesti- ja venekeelses kirjanduses nimetatakse seda “kaheksa-reegliks” ning ingliskeelses “1800 kraadi reegliks”.
  • Kaamera ei tohi ületada tegelaste suhtlustelgjoont või tegevuse telgjoont. Kaamera lubatud sektor on eesmised 180 kraadi.
  • Kui reeglit rikutakse, siis võib juhtuda, et tegelased vahetavad poole, mis võib vaatajale segadust tekitada. montaazh

30-kraadine reegel (300 reegel):

180-kraadise reegli rikkumine:

  • Mõnikord rikutakse seda reeglit tahtlikult, näiteks olukordades, kus peategelane vestleb tegelasega, kes esineb tema kujutluses või mõtteis.
  • Näiteks Stanley Kubricku filmis “The Shining” rikutakse seda reeglit peategelase Jacki vestluses tema enda kujuteldava tegelasega. Sama tehnikat kasutatakse ka filmis “Two Towers”, kus “hea” tegelane peab dialoogi “halva” tegelasega.
  • Kui on vaja reeglit rikkuda, siis võib seda teha liikuva kameraga kaadrit katkestamata, et vaataja saaks aru, et tegemist on sama tegelasega.

Eesriide variatsioonid:

  • Kaadri lõpus võib teha kiire panoraami objektilt ühele küljele, nii et kujutis laiali valgub. Järgmise kaadri alguses võib teha samas suunas kiire laialivalguva panoraami, mis peatub uue kaadri objektil. See võib aidata muuta kaadrite vahet sujuvamaks ja vältida rasket lõikumist.
  • Kaadri lõpus võib keerata kujutise fookusest välja ja järgmist kaadrit alustada fookusest väljas kujutisega, mis seejärel fokusseeritakse objektile. See meetod võib aidata ka saavutada sujuvat kaadrite vahet ning tekitada vaatajas huvi fookusest väljas oleva objekti vastu, mida järgmisena esitletakse.

Sulatamine ja hajutamine on videomontaaži tehnikad, mida kasutatakse kahe kaadri ülemineku pehmendamiseks ja stseenide vaheliste ajaliste muutuste edastamiseks.

Sulatamine ehk dissolve on kahe kaadri üleminek, mille käigus üks kaader hajub järk-järgult ja teine hakkab selgelt ilmuma. See muudab montaaži sujuvamaks ja loob pehmemad kaadrivahetused. Kuid seda ei tohiks üle kasutada, eriti tavalise kaadrivahetuse puhul, sest see võib muuta montaaži aeglaseks ja igavaks. Tavaliselt piisab 2-8 kaadri pikkusest sulatamisest.

Hajutamine ehk dip to black/white on stseenide vaheliste ajaliste muutuste edastamiseks kasutatav tehnika. See on musta või valge ekraani hajutamine kahe kaadri vahel, et anda vaatajale aimu ajalise vahe olemasolust stseenide vahel. Must hajutamine kasutatakse tavaliselt stseeni lõpus ja valge hajutamine stseeni alguses.

Mõlemad tehnikad on saadaval tänapäevastes videomontaaži programmides ja videomikserites. Need on kasulikud vahendid, mida saab kasutada loovate ja professionaalsete kaadrite loomisel.

https://uk.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%BE%D0%BD%D1%82%D0%B0%D0%B6_%D0%B2%D1%96%D0%B4%D0%B5%D0%BE

et