*Üldplaan
VÄGA ÜLDPLAAN annab situatsioonist väga üldise ülevaate.
Inimene vms. objekt on taolises kaadris “putukas”
*Keskplaan
KESKPLAAN – inimene on kaadris vööni (tavaline
keskplaan vasakul pildil) või puusadeni (Hollywoodi
keskplaan, keskmine pilt)
Suurplaan
SUUR PLAAN – inimene on kaadris alates ainult peast kuni peast rinnuni. Muude objektide puhul analoogia põhjal.
Kahene plaan, kolmene plaan jne. Üle õla plaan
Plaani mõiste tuleneb planimeetrilisest mõõdistamisest, kus kaardistamine toimub tasapinnal ehk Maa kumerust arvestamata. See on võimalik alal, mille läbimõõt jääb alla 10 kilomeetri. Suure mõõtkava tõttu on plaanil võimalik kujutada kõiki objekte üldjuhul mõõtkavalistena.
Tegelase vaatepunkti plaan (POV – “Point of View”)
Detailplaan
DETAIL on ülisuur plaan, mis näitab eriti olulisi elemente
(käsi, silmi,mikroobjekte jne)
Katteplaan
Pikad dialoogid, intervjuud lähevad vaadata tüütuks kui kogu
aeg tuleb vaadata ”rääkivaid päid”
Sulatamine ja hajutamine on videomontaaži tehnikad, mida kasutatakse kahe kaadri ülemineku pehmendamiseks ja stseenide vaheliste ajaliste muutuste edastamiseks.
Sulatamine ehk dissolve on kahe kaadri üleminek, mille käigus üks kaader hajub järk-järgult ja teine hakkab selgelt ilmuma. See muudab montaaži sujuvamaks ja loob pehmemad kaadrivahetused. Kuid seda ei tohiks üle kasutada, eriti tavalise kaadrivahetuse puhul, sest see võib muuta montaaži aeglaseks ja igavaks. Tavaliselt piisab 2-8 kaadri pikkusest sulatamisest.
Hajutamine ehk dip to black/white on stseenide vaheliste ajaliste muutuste edastamiseks kasutatav tehnika. See on musta või valge ekraani hajutamine kahe kaadri vahel, et anda vaatajale aimu ajalise vahe olemasolust stseenide vahel. Must hajutamine kasutatakse tavaliselt stseeni lõpus ja valge hajutamine stseeni alguses.
Mõlemad tehnikad on saadaval tänapäevastes videomontaaži programmides ja videomikserites. Need on kasulikud vahendid, mida saab kasutada loovate ja professionaalsete kaadrite loomisel.
180-kraadine reegel (kaheksa-reegel):
- Eesti- ja venekeelses kirjanduses nimetatakse seda “kaheksa-reegliks” ning ingliskeelses “1800 kraadi reegliks”.
- Kaamera ei tohi ületada tegelaste suhtlustelgjoont või tegevuse telgjoont. Kaamera lubatud sektor on eesmised 180 kraadi.
- Kui reeglit rikutakse, siis võib juhtuda, et tegelased vahetavad poole, mis võib vaatajale segadust tekitada.
30-kraadine reegel (300 reegel):
- Seda reeglit kasutatakse selleks, et vältida objekti ebameeldivat hüpet naaberridade vahel.
- Kaamera peaks liikuma vähemalt 30 kraadi võrra, et vaataja ei tajuks objekti hüppamist kaadris.
- Kui vaatenurga muutumine on äärmuslikum, võib objekti nurksuurus muutuda vähemalt 30 kraadi võrra.
180-kraadise reegli rikkumine:
- Mõnikord rikutakse seda reeglit tahtlikult, näiteks olukordades, kus peategelane vestleb tegelasega, kes esineb tema kujutluses või mõtteis.
- Näiteks Stanley Kubricku filmis “The Shining” rikutakse seda reeglit peategelase Jacki vestluses tema enda kujuteldava tegelasega. Sama tehnikat kasutatakse ka filmis “Two Towers”, kus “hea” tegelane peab dialoogi “halva” tegelasega.
- Kui on vaja reeglit rikkuda, siis võib seda teha liikuva kameraga kaadrit katkestamata, et vaataja saaks aru, et tegemist on sama tegelasega.
Eesriide variatsioonid:
- Kaadri lõpus võib teha kiire panoraami objektilt ühele küljele, nii et kujutis laiali valgub. Järgmise kaadri alguses võib teha samas suunas kiire laialivalguva panoraami, mis peatub uue kaadri objektil. See võib aidata muuta kaadrite vahet sujuvamaks ja vältida rasket lõikumist.
- Kaadri lõpus võib keerata kujutise fookusest välja ja järgmist kaadrit alustada fookusest väljas kujutisega, mis seejärel fokusseeritakse objektile. See meetod võib aidata ka saavutada sujuvat kaadrite vahet ning tekitada vaatajas huvi fookusest väljas oleva objekti vastu, mida järgmisena esitletakse.
Sulatamine ja hajutamine on videomontaaži tehnikad, mida kasutatakse kahe kaadri ülemineku pehmendamiseks ja stseenide vaheliste ajaliste muutuste edastamiseks.
Sulatamine ehk dissolve on kahe kaadri üleminek, mille käigus üks kaader hajub järk-järgult ja teine hakkab selgelt ilmuma. See muudab montaaži sujuvamaks ja loob pehmemad kaadrivahetused. Kuid seda ei tohiks üle kasutada, eriti tavalise kaadrivahetuse puhul, sest see võib muuta montaaži aeglaseks ja igavaks. Tavaliselt piisab 2-8 kaadri pikkusest sulatamisest.
Hajutamine ehk dip to black/white on stseenide vaheliste ajaliste muutuste edastamiseks kasutatav tehnika. See on musta või valge ekraani hajutamine kahe kaadri vahel, et anda vaatajale aimu ajalise vahe olemasolust stseenide vahel. Must hajutamine kasutatakse tavaliselt stseeni lõpus ja valge hajutamine stseeni alguses.
Mõlemad tehnikad on saadaval tänapäevastes videomontaaži programmides ja videomikserites. Need on
